Riigikohus: kütusemüüjate tagatisnõue on vastuolus põhiseadusega
01.02.2012, 08:26Riigikohus tunnistas Kõrveküla tankla kohtuasja raames kehtetuks vedelkütuse seaduse punkti, mille kohaselt pidid enne muudatuse jõustumist registrisse kantud ettevõtted esitama riigile 100 000-eurose tagatisnõude.
01. aprillil 2011 jõustus vedelkütuse seaduse (VKS) muudatused, mille § 36 lõike 5 kohaselt pidid enne muudatuse jõustumist majandustegevuse registrisse kantud isikud, kes müüsid tarbimisse lubatud kütust ja soovisid selle müüki jätkata, esitama maksu- ja tolliametile uue registreerimistaotluse ning 100 000 euro suuruse käibemaksutagatise. Kütuse müügiga tegelenud Kõrveküla Tankla OÜ esitas 14. aprillil 2012 maksuhaldurile taotluse, milles palus ennast majandustegevuse registrisse registreerida tarbimisse lubatud kütuse müüjana, taotledes samas tagatise vähendamist alla seaduses sätestatud määra. Maksuhaldur määras Kõrveküla Tankla OÜ-le tagatiseks 100 000 eurot, leides, et Kõrveküla Tankla OÜ-l ei ole kolmeaastast kogemust kütuse käitlemise valdkonnas, mistõttu ei ole VKS § 42 lõike 5 kohaselt alust vähendada tema tagatist. Kõrveküla Tankla OÜ esitas sellele otsusele kaebuse Tallinna Halduskohtule, mille kohus rahuldas, jättes asja lahendamisel kohaldamata mitmed VKS sätted, mis kohtu hinnangul on põhiseadusega vastuolus. Sellega käivitus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus Riigikohtus.
Riigikohus tunnistas 31.01.2012 otsusega vedelkütuse seaduse § 36 lõige 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see kohaldub tarbimisse lubatud kütuse müüjate suhtes, kes olid 1. aprillil 2011 registreeritud majandustegevuse registris kütuse müüjana ning olid kütuseturul tegutsenud vähem kui kolm aastat. Samuti tunnistas Riigikohus vedelkütuse seaduse § 42 lõike 5 punkti 1 tekstiosa „ning vähemalt kolmeaastane kogemus kütuse käitlemise valdkonnas“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.
„Kuigi Riigikohus kordas selles lahendis oma varasemat seisukohta, et õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist, pidas Riigikohus vajalikuks rõhutada, et õigus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes siiski sõnamurdlik. Ehk siis küsimus seisnes selles, kas riik on õigustatud suhteliselt lühikese etteteatamisega muutma oluliselt reegleid kütuseäris ja ka nende isikute õigusi piirama, kes on enne seadusemuudatust selles valdkonnas juba tegutsenud. Riigikohus leidis, et seadusemuudatuse puhul on tegemist äärmiselt ulatusliku ja ootamatu muudatusega, mis riivab ebaproportsionaalselt tegutsevate ettevõtjate õiguspärast ootust. Seda ka olukorras, kus seadusemuudatus ise teenib kokkuvõttes õiget eesmärki. Riigikohus märkis, et ettevõtlusvabadusse sekkumine on antud juhul väga intensiivne, kuna paljudele ettevõtjatele tähendanuks seadusemuudatus tegutsemise lõpetamist. Nendel põhjendustel ei kaalunud Riigikohtu hinnangul avalik huvi maksupettuste vähendamise ning kütuseturul tegutsevate isikute huvi ausa konkurentsi soodustamise vastu üles kütuseturul vähem kui kolm aastat tegutsenud ettevõtjate ettevõtlusvabadusse sekkumist. Lisaks juhtis Riigikohus lahendis seadusandja tähelepanu sellele, et VKS ei näe tagatise vähendamise puhul ette arusaadavat mõõdupuud, mis muudab maksuhalduri otsuste kontrollimise raskeks ja tekitab asjatuid vaidlusi“. kommenteeris Riigikohtu otsust Kõrveküla Tankla OÜ-d Riigikohtus esindanud advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Helmut Pikmets.